Haapsalu sall nr.27 - Rõõmukiri

   Aasta alguses jookseb varras nobedalt, teinegi sall sai eile raamile ja täna piltidele - imeilus Rõõmukiri, mille mustri autori töid olen juba aastaid imetlenud. Ja mis seal salata, tema salle aina uuesti ja uuesti vaadates tekkiski meeletu soov neid ka ise kududa. Kes see naine on? Heal lapsel mitu nime - blogijana tuntud kui Reesi, päriselus Liina Langi :) Tema tööd on võrratud ning nagu näha, ka tema loodud mustrid. Kuigi see ei olnud sallikiri, mida õhtul teleka ees muu taustaks kududa, sest iga rida tuli eraldi mustrilehelt lugeda, oli selle kudumine siiski üks suur rõõm, nagu salli nimigi - väga vahva! 

  Sallide kudumist poolteist aastat tagasi alustades ei osanud ma tegelikult uneski näha, et ma neid mingil ajahetkel oleks veerandsada - tulemus aga räägib enda eest - nüüd ei oska enam neid kudumata. Alustades tundus 2 nädalat ühte asja kududa meeletu aeg, nüüd aga vist lendab aeg ise juba meeletu tempoga ning kaks nädalat (või tsipp vähem) ühele sallile ei olegi justkui enam midagi erilist. Kiiremini aga reaalselt ei jõua...ja ega ole vajagi. 

   Salli päeval pildistama minnes tabasin end paksu lume seest ja kuigi ma lund eriti ei armasta, tundus see selles hetkes nii õige olema. Valget valge taustal pildistada on küll veidi keeruline, ilma välguta ei mängi kuidagi välja, kuid sel hetkel tundus see kontrast - külm paks lumi ja õrn, kuid samas nii soe sall - imelisena. Mõlemad on nii sarnaselt õrnad ja udupeened...

   Lõnga osas ei ole mu eelistused muutunud, vist ei muutu ka, merinos extra 100% meriinovillane on mu lemmik. Saadaval Liann Lõngades ja Tartu poe müüjad teavad mind juba perfekteselt. Ka nendest üks koob Haapsalu salle, väga tore on arutada erinevaid mustreid ja lõngasid...(ja siis osta ikka oma lemmikut). 

   Siin ta on, Haapsalu sall, Rõõmukiri. Mustri autor Liina Langi ja kuduja mina ise :)

Värvuselt naturaalne valge

Mõõtudelt 170 x 70cm

Läbi sõrmuse läks kui sipsti.

Jah, uus sall on varrastel aga seekord tumesinine!!! Uhke saab olema!

Haapsalu sall nr. 26 - Karukellakiri

''Selle aasta esimene vasikas'' sai raamile reedel ning pilte päevavalguses püütud päev hiljem. 
Öeldakse, et esimene vasikas pidada aia taha minema - õnneks ei olnud selleks seekord sall, küll aga fotod... Tütar sai jõulukingiks vinge kaamera ja mina arvasin enese niipalju targa olema, et oskan kohe pildistada....võta näpust. Tulemusena olid enamus fotod veidike udused - unustasin reziime vahetada (kodus olin küll vahetult enne minekut koolitust saanud). Et ilmaga väga kiita ei olnud ning üks väga kaunis pildipüüdmise koht asub ka Tartust eemal (kursaõe imekaunis koduaias), jäin piltidega ''rahule'' ja luban, et olen järgmisel korral hoolsam.

Sall valmis päris nobedalt, taas oli eeliseks mitmeid kordi läbikudumine - muster jäi kohe pähe. 
Lõngaks minu lemmik Merinos extra (2/30), 100% meriinovill. 
Värvus naturaalne valge, mis ainult aimatavalt erines lume valgest toonist, kuid veidi siiski.

Nüüdseks on asi sealmaal, et kudumata ma enam ei oskagi - laupäeval sai uue salli algus varrastele loodud. Tegelikult ei olnud ma päris kindel, mida uueks salliks kududa tahan, ning valikuks sai Rombikiri salliraamatust....ent päris kindel ma selles siiski ei olnud ja peale ripsi valmimist vahetasin salli tütre säärise vastu (koolitööna koome kahasse). Olin kaua vaadanud Liina Langi loodud ''Rõõmukirja'', kuid et seda tal blogis ei olnud, siis olin juba eelmise ndl lõpus talle meili saatnud. Pühapäeva hommikuks oli muster postkastis ja nii vahetasin algse Rombikirja-mõtte Rõõmukirja vastu, seega on oodata üht suurt ja rõõmsat salli :) See muster on võrratu!

Kaunist alanud aastat!